Angiostrongüloos

Uuendatud 12.08.2020
Nematood Angiostrongylus vasorum (inglisekeelses kirjanduses ka French heartworm) on koerte ja ulukkoerlaste parasiit, kes lokaliseerub oma lõpp-peremehe südames ja kopsuarterites ning põhjustab oma peremeestel hingamisprobleeme. Kuigi nakatumine võib toimuda igas eas, haigestuvad sagedamini noored loomad. Peamisteks A. vasorum nakkuse tunnusteks on hingeldus, köha ja rögaeritus. Kuna parasiit takistab vere hüübimisvõimet, võivad naha alla, eriti kõhupiirkonda ja jäsemetele tekkida hematoomid.
 
Tekitaja
Isased on 14-18 mm, emased 18-24 mm pikkused punakad ümarussid, emastel on valge emakas spiraalselt keerdunud ümber punaka verega täidetud soole.
Parasiidi elutsüklis on kaks peremeest: tema lõpp-peremeheks on koerlased ning vaheperemeheks erinevad maismaateod, kuid nakkuse edasikandumisel on olulised ka kahepaiksed, kes on parasiidi reservuaarperemeesteks. Täiskasvanud nematoodid elavad oma lõpp-peremehe südames ja kopsuarterites. Parasiidi munadest kooruvad vastsed, kes liiguvad verega kopsudesse. Köhides satuvad vastsed suhu, kust need alla neelatakse ning pärast seedekulgla läbimist koos ekskrementidega keskkonda väljutatakse. Nakkusvastsed arenevad maismaatigudes ning lõpp-peremees nakatub tigusid süües.
 
Leviala
A. vasorum on üks neist parasiitidest, kelle levila on viimaste kümnendite jooksul, arvatavasti kliimamuutuse ja intensiivsema reisimise tõttu oluliselt laienenud. Kui veel 20 aastat tagasi esines parasiit piiratud aladel Prantsusmaa edelaosas, Briti saarte lõunaosas ja Taanis, ning vaid väga üksikuid leide kirjeldati mujalt, siis alates 2007. aastast on parasiidi levik eelnimetatud riikides oluliselt laienenud, lisaks on A. vasorum nakkust registreeritud nii ulukkoerlastel kui ka koertel Saksamaal, Šveitsis, Itaalias, Rootsis ning USAs. 
 
Balti riikidest on nematoodi A. vasorum esinemine kindlaks tehtud vaid Eestis, kus parasiit leiti Tartu-, Põlva- ja Valgamaal kütitud rebastel ja kährikkoertel. Koerte nakatumist meil registreeritud ei ole, kuid hiljuti ajakirjas Veterinary Record avaldatud artiklis kirjeldavad Tiškina jt. (2019) nematoodi Angiostrongylus vasorum nakkust Soome koertel. Artiklis tuuakse välja, et esimene juhtum registreeriti juba 2014. aastal koeral, kes polnud viibinud väljaspool Soomet. Parasiidi esinemine Soome looduses leidis kinnitust mõned aastad varem, kui riigi lõunaosas leiti selle nematoodiga nakatunud rebane.
 
Diagnoosimine
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis on nakkuse kindlakstegemiseks kasutusel koproproovide uurimine väljarändemeetodil, selleks tuleks roojaproovid võtta kolmel järjestikusel päeval, kusjuures  iga proov viiakse esimesel võimalusel laborisse ja uuritakse. Surmajärgselt saab A. vasorum nakkust diagnoosida parasitoloogilise lahangu käigus.

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 
Kasutatud kirjandus:
Cesare A., Traversa D. 2014. Canine angiostrongylosis: recent advances in diagnosis, prevention, and treatment. Veterinary Medicine: Research and Reports 5, 181–192
Koch J., Willesen J L. 2009 Canine pulmonary angiostrongylosis: An Update. The Veterinary Journal 179, 348–359
Tiškina V., Lindqvist E-L., Blomqvist A-C., Orav M.,Stensvold C R.,Jokelainen P. 2019. Autochthonous Angiostrongylus vasorum in Finland. Veterinary Record 6:e000314. doi:10.1136/vetreco-2018-000314
Järvis T. 2011. Veterinaarparasitoloogia 5 osa. Tartu Ülikooli kirjastus. Angiostrongüloos (Angiostrongylosis) pp-90-92