Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Koerte katk

12.08.2020

Koerte katk on väga nakkav ägedalt kulgev haigus, mis iseloomustub palaviku, hingamisteede ja seedetrakti limaskestade põletiku, konjunktiviidi, kopsupõletiku, eksanteemi ja närvinähtudega.

Tekitaja
Paramüksoviiruste sugukonda kuuluv koerte morbilliviirus.

Epidemioloogia
Haigestuvad koerad, samuti on vastuvõtlikud ka metsikud koerlased, sh hundid, rebased, kährikud, šaakalid, kärplased, haigust on leitud ka ebatüüpilistel loomaliikidel.
Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad viirust keskkonda juba haiguse peiteperioodil ning eritumine võib jätkuda mitme kuu jooksul pärast läbipõdemist. Viiruse eritumine toimub silma- ja ninanõrega, uriini ja roojaga.
Viirus levib õhu või toidu kaudu. Keskkonda sattudes ei püsi kaua eluvõimelisena.
Koerte katk on levinud kogu maailmas, mitmetes Euroopa riikides endeemiliselt. Eestis on haigust esinenud aeg-ajalt. Harjumaal ja Tartumaal on haigust diagnoositud 2019. aasta lõpul ning 2020. aasta alguses leitud koerte katku viirust hukkunud rebastel.
Koeraomanikel on oma lemmikutel võimalik haigust ära hoida regulaarse vaktsineerimisega.

Haigustunnused
Haigus võib kulgeda ägedalt, alaägedalt või krooniliselt. Haigustunnused on varieeruvad. Sõltuvalt viirustüvest ja peremeeslooma organismi vastuvõtlikkusest eristatakse kopsu-, soole-, närvi või segavormi.
Esmased haigustunnused võivad avalduda 3-6 päeva pärast nakatumist kerge temperatuuri tõusuga, mis võib jääda märkamata, ning millega võivad kaasneda konjunktiviit ja nohu.
Teised sümptomid, mis esinevad ägeda haiguse korral on köha, kõhulahtisus, oksendamine, isutus, veetustumine ja kõhnumine. Haiguse kulgu mõjutavad oluliselt sekundaarsed infektsioonid.
Neuroloogilised sümptomid võivad areneda süsteemsest haigestumisest nädalaid või kuid hiljem ning kahjustused võivad olla pöördumatud.

Närvivormi korral esinevad:

  • paiksed lihastõmblused;
  • krambid, süljeeritus, mälumisliigutused;
  • ringliikumine;
  • pea raputamine;
  • silmatõmblused;
  • osaline või täielik halvatus.

Kopsuvorm- kopsupõletik.
Soolevorm- oksendamine ja kõhulahtisus.
Nahavorm- ninapeegli ja käpapadjandite hüperkeratoos, villiline lööve.

Patoloogilised muutused
Varieeruvad sõltuvalt haiguse vormist. Tüümuse atroofia noortel loomadel, hambaemaili kahjustused.

Diferentsiaaldiagnoos

  • Kennelköha
  • Kõhulahtisust põhjustavad bakterid, viirused ja ainuraksed.
  • Leptospiroos
  • Marutaud
  • Aujeszki tõbi
  • Bakteriaalne meningiit
  • Koerte nakkav hepatiit

Laboratoorne diagnoosimine
Uurimismaterjali valik erineb sõltuvalt haiguse vormist:
tserebrospinaalvedelik (CSF), silma- ja ninanõre, sülg, uriin, roe.
Nii ägeda kui kroonilise vormi korral sobib täisveri (EDTA veri).
Närvivormi korral EDTA veri + CSF.
Post mortem: koeproovid (lümfisõlmed, põrn, kops, neerud, aju) – sõltuvalt kliinilistest tunnustest võtta erinevaid koeproove.