Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Lindude gripp ehk klassikaline katk

16.12.2015
Lindude gripp on äge kiiresti leviv kõrge patogeensusega lindude viirushaigus, mis iseloomustub septitseemia, peapiirkonna turse, hingamis- ja seedetrakti põletiku ning suure suremusega. 
 
Tekitaja
Lindude gripi tekitaja kuulub Orthomyxoviridae perekonna A-tüüpi gripiviiruste (Influenza A viruses) hulka. Gripiviirused jaotatakse alamtüüpidesse nende pinnaantigeenide hemaglutiniini (H, mida on teada 16) ja neuraminidaasi (N, mida on teada 9) alusel. Kõrge patogeensusega lindude gripi tüved kuuluvad kõik alamtüüpidesse H5 või H7. 
 
Haigusest
Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu-, asula- ja uluklinnud. On leitud, et erinevad linnuliigid on viiruse suhtes erineva resistentsusega. Näiteks uluklinnud on tavaliselt resistentsemad. Lindude gripiviirus on patogeenne ka inimestele, hobustele, sigadele, kaslastele, hiirtele, küülikutele ja merisigadele. Nakkust levitavad haiged või haiguse läbipõdenud linnud, kes võivad viirust eritada kõikide keha eritiste ja munadega veel kahe kuu jooksul peale kliinilist tervistumist. Viirust võivad levitada ka viirusega saastunud sööt, joogivesi, allapanu jms. Nakatumine toimub respiratoorsel ja alimentaarsel teel. Haigestumine ulatub 80-100 %-ni, suremus 10-90%-ni. 
Olenevalt viiruse virulentsusest võib haigus kulgeda lokaalse või generaliseerunud vormina. Haiguse peiteperiood kestab 1-7 päeva. 
 
Kliinilised tunnused sõltuvad viiruse virulentsusest ja võivad varieeruda: 

  •  palavik (44°C);
  • uimasus;
  • peapiirkonna turse;
  • tsüanootilised hari ja lokutid;
  • kõhulahtisus;
  • limas-mädane eritis ninast, 
  • hingeldamine; 
  • konjunktiviit; 
  • närvinähud (ataksia, maneežliikumine, krambid). 

Haigus võib tüsistuda bakteriaalse infektsiooniga.  
 
Levikust
Viirus on laialdaselt levinud üle kogu maailma. Võrreldes mitmete varasemate aastatega on kõrge patogeensusega lindude gripi puhangute arv Euroopas 2014.-2015 aastal kasvanud. Saksamaal, Itaalias, Inglismaal ja Hollandis on puhangute põhjustajana tuvastatud tüvi H5N8, tüve H5N1 on isoleeritud Venemaal ja Türgis. Sageli põhjustab haigestumist madala patogeensusega viirustüvi, mis põhjustab vaid respiratoorset haigestumist. 
 
Laboratoorne diagnoos 

  • Viiruse isoleerimine kanaembrüodel. 
  • Viiruse RNA tuvastamine PCR-ga. 
  • Viiruse vastaste antikehade tuvastamine vereseerumist. 

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend


Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7386 111
Molekulaaranalüüsi osakond, telefon 7386 121
 
Loe lisaks https://vet.agri.ee/sites/default/files/1882.linnugripp_voldik_a5_5mm-bleed_trykki.pdf välislink