Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Maedi-Visna infektsioon

25.05.2020

Maedi-Visna infektsioon on lammastel (Maedi-Visna, MV) ja kitsedel (kitsede artriit ja entsefaliit (Caprine Arthritis-Encephalitis, CAE)) esineva kahe kroonilise kuluga viirushaiguse koondnimetus. Maedi iseloomustub progresseeruva interstitsiaalse kopsupõletikuga ja visna mädase ajupõletikuga. 

Tekitajad
Maedi- Visna viirus (MVV) ja CAE viirus (CAEV) on lähedalt seotud väikemäletsejate lentiviirused, mis kuuluvad retroviiruste perekonda. Viirus tabandab kopse, piimanääret, liigeseid ja ajukudet. Viirus paljuneb makrofaagides, indutseerides aeglaselt progresseeruvaid põletikulisi kahjustusi ja kaasates B- ning T-lümfotsüüte.

Haigusest
Maedi-Visna on peamiselt lammaste haigus, kuid on diagnoositud ka kitsedel ning on lammastel tuntud ka kui progresseeruv pneumoonia. 
Haigestumist soodustavad mitmesugused stressifaktorid, nagu transport, kehvad pidamistingimused jmt. Kliiniliselt haigestuvad üle kahe aastased lambad. Viirust levitavad haiged ja kliiniliste tunnusteta viiruskandjad loomad hingamisteede eritise ja piimaga. Talled võivad nakatuda ternespiima imemisel.

Haigusel on pikk peiteaeg, poolest aastast kuni kuue aastani. 

Kliiniline pilt
Viirus levib looma organismis aeglaselt. Viiruse poolt põhjustatud kopsuprobleeme võidakse märgata alles mitme aasta möödudes pärast nakatumist, mis viitab sellele, et viirus püsib looma organismis väga pikka aega. Haigusel eristatakse kopsu- ja närvivormi.

Kopsuvormi korral haiged loomad kurtuvad, vaevlevad hapnikupuuduse käes ja hingeldavad (seda ka rahuolekus). Tiinetel loomadel võib tekkida abort või sünnivad elujõuetud järglased. Kopsuvormi süvenedes saabub surm lämbumise tagajärjel.   

Närvivormi korral muutuvad loomad nõrkadeks, täheldatakse mokkade värisemist ja pea ebaloomulikku hoiakut. Haiguse süvenedes areneb välja tagakeha halvatus. 

Levik
Eestis on uuritud lambakarju  Maedi-visna   viiruse antikehade suhtes  alates   1999.  aastast. Maedi-visna    karjastaatuse kohta leiab infot Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu kodulehelt https://lammas.ee/?page_id=923välislink
Haiguse ärahoidmiseks on kõige olulisem nakkusallika karja toomise vältimine.

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 

Kirjandus 
•    https://www.oie.int/fileadmin/Home/eng/Health_standards/tahm/3.07.02_CAE_MV.pdf välislink
•    https://vet.agri.ee/et/loom-soot/loomataudid/lammaste-ja-kitsede-haigused/maedi-visna välislink