Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Malleus

Uuendatud 31.03.2020

Malleus (tatitõbi,tatitaud) on kabjaliste haigus, mida iseloomustab haavanduvate sõlmekeste teke ninas, nahas ja kopsudes.

Tekitaja 
Burkholderia mallei on Gram-negatiivne aeroobne kepike. Haigustekitaja on zoonootiline.

Haigusest 
Vastuvõtlikud on hobuslased, nakatuda võivad ka inimene, väikemäletsejad ja lihasööjad loomad. Nakkust levitavad haiged loomad nina-, kopsu- ja haavaeritistega. Nakatumine võib toimuda ka haigustekitajaga saastunud söödaga, allapanuga, hooldusvahenditega jms. Nakkus kandub edasi peamiselt suu- või nahavigastuste, hingamisteede kaudu ja paaritumisel. 
Peiteaeg on 3 päevast paari nädalani. Haigus lõpeb enamasti surmaga. 
Haiguse äge vorm esineb peamiselt eeslitel ja muuladel ning krooniline vorm hobustel esineb.

Eristatakse:
•    ninamalleust- sõlmekesed ja haavandid hingamisteedes ja kopsudes. Iseloomulik on kollase nõre eritumine ninast, nõrkus, köha ja diarröa; 
•    nahamalleust- haavanduvad sõlmekesed nahal, millele tekib kleepuv koorik. Põhjustab kurtumist ja surma;
•    kopsumalleust-  samad tunnused, mis ninamalleuse korral. 
Vaktsiin puudub.

Levikust
Malleus on levinud Aasias, Aafrikas ja Lõuna- Ameerikas. Eestis on seda diagnoositud aastal 1945. 

Diagnoos 
•    Seroloogiline uuring tekitaja vastaste antikehade tuvastamiseks. 
•    Bakterioloogiline uuring tekitaja isoleerimiseks.

Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).

Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend

 

Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 7 386 111 või 7 386 106
Bakterioloogia-patoloogia osakond, telefon 7 386 120

Üldised hobuste haiguste küsimused: peaspetsialist loomahaiguste alal Triin Tedersoo, Kontakt: tel: 738 6122;  mobiil: 518 5383; e-post: triin.tedersoo@vetlab.ee