Schmallenbergi viirus
21. jaanuar 2013
Haigusest
Schmallenbergi viirus (SBV) on mäletsejaliste viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, diarröa, piimatoodangu langus ning väärarengud vastsündinutel (peamiselt talledel). Haigusele on vastuvõtlikud mäletsejad (veised, lambad, kitsed).
Viirus diagnoositi esmakordselt 2011. aasta novembris Saksamaal ning tänaseks on see levinud kõikjal Euroopas. Viirus kuulub Simbu serogrupi Bunyaviridae sugukonda. Selle serogrupi viiruseid ei ole Euroopas varem isoleeritud.
Viirus ei levi loomalt loomale, vaid putukvektorite (Culicoides perekonna sääsed) vahendusel, mistõttu on viiruse ülekanne talvel siirutajate puudumise tõttu takistatud. Veel on võimalik viiruse ülekandumine emalt lootele.
Kui täiskasvanud tiinel loomal toimub loote nakatumine putukahammustuse kaudu lambal teisel või veisel neljandal tiinuskuul, siis sellisel juhul on suur tõenäosus vastsündinu väärarenguks. Väärarengutena esineb kõverkaelsust, vesipead ja liigeste jäikust. Enamik järglasi sünnib surnuna, kuid ka elusana sündinud surevad hiljem.
Inimeste haigestumist peetakse ebatõenäoliseks, kuigi andmed selle kohta on puudulikud.
Haigusest Eestis
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis diagnoositi SBV viirus 2013. aasta jaanuaris kahel Võrumaalt ja ühel Hiiumaalt pärit surnult sündinud tallel. Uuritud talledel esines kõverkaelsus ja liigeste jäikus. Karjades oli suurenenud surnultsündide ning abortide arv.
Esimesed seropositiivsed veised Eestis leiti rutiinse uuringu käigus 2012. aasta oktoobris. Mingit haigestumist loomadel ei täheldatud.
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks
- Vereseerum- antikeha uuringuks ELISA testiga
- Täisveri (EDTA katsutisse)- viiruse tuvastamiseks PCRga vt. proovivõtujuhend
- Aborteerunud loode (ajukude)- viiruse tuvastamiseks PCRga
Uuringud teostatakse Tartus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis (Kreutzwaldi 30).
Proovide võtmine laboratoorseks uuringuks vt. proovivõtujuhend
Uurimistulemuste tõlgendus
Antikeha uuringu ELISA positiivne leid näitab, et kari on kokku puutunud SBV nakkusega. Kuna antud haigus on niivõrd uus, ei osata täpselt öelda läbipõdenud loomade immuunsuse kestusest.
Kõige suurem tõenäosus viirust kindlaks teha on uurida väärarenguga surnultsündinud loomade aju, sest vireemia staadium täiskasvanud loomadel on väga lühike (4-6 päeva), mistõttu viiruse tuvastamine looma täisvere proovist on vähe tõenäoline.
Lisainfo
Viroloogia-seroloogia osakond, telefon 738 6111 või 506 6687
