Sigade tursetõbi

Sigade tursetõbi (Escherichia coli enterotokseemia)

21.11.19

Äge, kõrge suremusega neuroloogiline häire, mis avaldub enamasti 1–2 nädalat pärast võõrutust ning sellega võib kaasneda diarröa. Haigusele on iseloomulik nahaalune ja serooskestade alune turse, progressiivne ataksia, loomad jäävad lamama ja surevad.

Tekitaja

Põhjustaja on enterotoksiline hemolüütiline E. coli, mis toodab F18 piilisid (fimbriaid) ja shigatoksiini Stx2e (sünonüüm VT2e). Tekitajat nimetatakse vahel ka tursetõve E. coli (EDEC = edema disease E. coli).

Paljud F18 tüved toodavad nii enterotoksiine kui Stx2e-d, sellisel puhul väljendub haigus sagedamini võõrutusjärge diarröana kui tursetõvena.

F18 piilidel on kaks antigeenset varianti: F18ab (iseloomulik tursetõve tüvedele) ja F18ac (primaarselt seostatav enterotoksigeense E. coli ’ga).

 

Epidemioloogia

Sead nakatuvad saastunud keskkonna või emise kaudu. E. coli tüüpe, mis on seostatud tursetõvega, võib isoleerida ka tervete sigade soolestikus.

Haigestuvad enamasti kiiresti kasvavad võõrdepõrsad 4-12 nädala vanuses, tavaliselt söötmise muutmisel ja maternaalsete antikehade langedes. Haiguse välja arenemiseks on oluline F18 retseptorite olemasolu sigade soole limaskestal. Teatud sigade genotüübid ei ole haigusele vastuvõtlikud, kuna neil esineb pärilik F18 resistentsus. Tursetõve E. coli tüvede F18 retseptorid pole välja arenenud alla 20 päevastel sigadel.

Haigestumine algab enamasti 5-14 päeva pärast võõrutust ning kestab tavaliselt 8-15 päeva.

Pärast soole limaskestale kinnitumist ning sellel koloniseerimist eritavad need tüved toksiini Stx2e, tekitades tokseemia. Toksiinid kahjustavad organitesse sattumisel nende kapillaare. Aeglustunud vereringe tõttu võib ajus tekkida hapnikuvaegus.

Võib ilmneda sporaadiliselt, kuid enamasti tekib haiguspuhang, mille käigus võib rühmasiseselt haigestuda ligi 50% põrsastest. Haigestunute seas on suremus 50-90%.

Haigustunnused võivad väljenduda äkki ning kaduda äkki. Haiguse kordumine samas hoones ei ole tavaline. Haigestumiste kontrolli all hoidmiseks tuleb vältida järske sööda muutusi ja muid stressi põhjustavaid faktoreid (liiga kõrge asustustihedus). Samuti võib valgurohke dieet haigestumist suurendada. F18 piilide retseptorite välja arenemist soole limaskestal saab vähendada lektiinirohke dieediga.

Tursetõbi võib esineda samaaegselt võõrutusjärgse diarröaga. 

Haigustunnused

• Äkksurmad
• Koordinatsioonihäired, kukkumised, värinad, krambid
• Silmalaugude ja näopiirkonna turse
• Põrsad surevad 6-36 h jooksul

Lahanguleid

Põrsad on hästi arenenud, magu on täitunud, roe on tavaliselt normaalne. Tursed erinevates kehapiirkondades: laud, pea esiosa, kõhupiirkond, liigesed, kurk, kõrvad, maosein, soolekeskmed, mõnikord ka kusepõis. Mao ja soolekinniste ümber võib esineda geeljas turse. Lümfisõlmed on suurenenud ja turses. Mõnikord on kops turses ja täppverevalumitega. Verevalumid ka epikardil ja perikardi. Vedelik kopsu-, kõhu- ja perikardiõõntes.

Diferentsiaaldiagnoos

• Aujeszky haigus
• Sigade viiruslik entsefalomüeliit
• Streptokokkmeningiit
• Soolamürgistus
• E-vitamiini puudusest tingitud südamelihase kahjustus ning äkksurm (mulberry heart disease)

Laboratoorne diagnoosimine:

E. coli isoleerimine ja tüve virulentsusmarkerite määramine

Bakterioloogiline uuring organitest (eelkõige niude- ja käärsoolest ning  mesenteriaalsetest lümfisõlmedest)

Kirjandus:

Constable, P., Hinchcliff, KW., Done, S., Gruenberg, W. 2016. Veterinary Medicine. 11th Edition. A textbook of the diseases of cattle, horses, sheep, pigs and goats – volume one. Saunders Ltd.