Usaldusväärne partner toidukäitlejale ja loomaomanikule

Bakteriaalsete udarapõletike uuringud

 

Haiguse tutvustus:                                                                                 

 

ANALÜÜSIMEETODID         

Tekitaja uuringud

Meetod

Uurimismaterjal

Metoodika

Osakond

Mastiiditekitajate määramine

bakterioloogiline uuring

  • piim

5DB-TJ-24

Bakterioloogia-patoloogia

 

ANALÜÜSE TEOSTAV LABORATOORIUM
Tartu laboratoorium- Kreutzwaldi 30, Tartu

Kliinilise haigestumise korral

  • Proov võetakse haigest udaraveerandist enne ravi algust, kuna manustatud antibakteriaalsed ained mõjutavad uurimistulemust. 

Subkliinilise haigestumise korral (kõrgenenud somaatiliste rakkude arv piimas, positiivne kiirtest, nt. California mastiiditest, Kenotest või muu analoogne test)

  • Proov probleemsest udaraveerandist.
  • Kui probleemset udaraveerandit pole võimalik identifitseerida, võetakse proov eraldi igast udaraveerandist erinevatesse katsutitesse (proovikatsutile märgitakse proovi number ning kaaskirjas olevasse nimekirja looma ID ning udaraveerandi lühend - PE, PT, VE; VT).
  • Piimaproov võetakse vahetult enne lüpsi.
  • Kui see pole võimalik, peab lüpsist möödas olema vähemalt neli tundi.

Ravi efektiivsuse kontrolliks 

  • võetakse proovid, kui ravi lõppemisest on möödunud vähemalt 3 nädalat. 

 NB! Ei ole soovitav koguda ühe looma erinevate udaraveerandite proove ühte katsutisse. 

  • Suureneb oluliselt proovi saastumise oht (hiljem märkus uurimisteates „segakasv“). 
  • Kui probleem on vaid ühes veerandis, siis segunedes tervetest udaraveeranditest võetud proovidega haigustekitajate hulk proovis väheneb (proov „lahjeneb“) ning haigustekitaja võib jääda avastamata. 

 

PROOVIDE VÕTMINE, SÄILITAMINE JA SAATMINE

 Vajalikud vahendid: 

  • steriilsed korgiga suletavad piimaproovi katsutid e. katseklaasid (küsida LABRISe laboritest NB! proovivahendite tellijale postiga saatmisel kannab saatmiskulud tellija) 
  • veekindel marker 
  • desinfitseeriva vahendiga (70% alkohol vms) niisutatud puhastuslapid 

Proovide võtmine ja märgistamine

  • Udar ja nisad pestakse veega vaid siis, kui need on väga saastunud. Pärast pesemist kuivatatakse hoolega, et proovid ei saastuks pesuveega. 
  • Enne proovide võtmist pestakse ja desinfitseeritakse käed.
  • Katsuti märgistatakse proovi järjekorranumbriga. 
  • Nisa alumine kolmandik puhastatakse korralikult ning lõpuks puhastatakse hoolikalt nisatipp ja –ava puhastuslapi kasutamata osaga. Iga nisa jaoks on eraldi puhastuslapp. 
  • Esimesed piimajoad (ca 10 ml), lüpstakse eellüpsinõusse, et vältida nisa tipus ja -juhas olevate bakterite sattumist piimaproovi. 
  • Katsuti avatakse ja lüpstakse sellesse vajalik kogus piima (umbes pool katsuti mahust, ca 5 ml).
  • Katsuti hoitakse proovi võtmise ajal poolviltu (joonis 1), et vältida mustuse ja tolmu sattumist keskkonnast piimaproovi. Jälgitakse, et ka kork ei saastuks. Pärast proovi võtmist suletakse katsuti kohe korgiga. 

 Katsuti poolviltu

Joonis 1

  • Veendutakse, et katsuti on väliselt puhas, määrdunud katsuti puhastatakse. 
  • Kogutud piimaproovid jahutatakse külmikutemperatuurini. 

Proovide pakkimine, säilitamine ja saatmine

  • Proov pakitakse lekkekindlalt. Eriti oluline on, et väline pakkematerjal on saastumata ning puhas. 
  • Iga pakend märgistatakse loetavalt. 
  • Kui piimaproove ei ole võimalik uurida samal ega järgneval päeval, proovid külmutatakse (ca -18oC).
  • NB! Vältida proovide soojenemist transportimisel! 

Kaaskiri ja laboratooriumi teavitamine

  • Koos proovidega saadetakse laborisse korrektselt täidetud ja piisavalt infot sisaldav kaaskiri,

mille leiab LABRISe kodulehelt tellimuste vormid alt. Oluline on märkida kaaskirjale proovi võtmise
täpne kuupäev ja kellaaeg.

ANALÜÜSIDE TEOSTAMISE AEG
Bakterioloogiline uuring: kuni 7 tööpäeva

ANALÜÜSIMEETODID
Bakterioloogiline uuring: tekitaja  isoleerimine ja identifitseerimine

TÄIENDAV INFO JA KONTAKTID

  • Bakterioloogia-patoloogia osakond. Info telefonil 738 6120

Koostatud: Triin Tedersoo
Koostanud: 09.12.2019