Eestist on leitud senisest erinev sigade Aafrika katku (SAK) viiruse tüvi
Hiljutiste uuringute tulemusel leiti ühest Eesti metssea proovist SAK viiruse tüvi, mis ei põhjusta kasvatamisel spetsiaalses kasvukeskkonnas hemadsorbtsiooni (HAD). Selle tunnuse põhjal eristub viirus kõigist varem Eesti kodu- ja metssigadel isoleeritud SAK viiruse tüvedest. Tavapäraselt on SAK viirus HAD-positiivne, mistõttu on iga HAD-negatiivne leid erakordne.
Esimene SAK viiruse (genotüüp II) HAD-negatiivne tüvi Euroopas leiti 2017.a Lätis. Ajavahemikul 2017-2020 on Euroopas leitud kokku 12 HAD-negatiivset SAK viiruse tüve, neist 5 Poolast, 6 Lätist ja 1 Eestist (allikas: EURL*).
Selgitamaks kuidas mõjutab viiruse muutumine haiguse kliinilist avaldumist on EURL-s läbi viidud põhjalikumad uuringud nelja HAD-negatiivse SAK viiruse tüvega. Katsetes on ilmnenud, et haigus kulgeb nakatunud loomadel kas alaägedale või kroonilisele haigestumisele omaste kliiniliste tunnustega. Lisaks on selgunud, et osadel nakatunud loomadel ei teki kliinilisi sümptomeid üldse. Suremus on madalam kui kõrge virulentsusega HAD-positiivsete viirustüvedega nakatumisel. HAD-negatiivse tüvega nakatunud loomadel tekib kiire ja tugev immuunvastus (allikas: EURL).
Seni läbi viidud katsete tulemusel või järeldada, et HAD-negatiivsed SAK viiruse tüved on madalama virulentsusega. See mõjutab haiguse kliinilist avaldumist ja suremust ning võib soodustada viiruse varjatud ringlust ning teha keerulisemaks haiguse varase avastamise.
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium on riiklik referentlaboratoorium SAK alal, kes saadab perioodiliselt proove EURL-i (CISA-INIA, Madriid, Hispaania). Nii riikliku referentlaboratooriumi kui EURL ülesandeks on ringlevate viirustüvede põhjalik iseloomustamine ja säilitamine, uute geneetiliste markerite leidmine ning analüüsimeetodite juurutamine ja arendamine.
Lisainfo:
Imbi Nurmoja, DVM, PhD
direktori asetäitja loomatervise alal
7386 126; 51 55 026
imbi.nurmoja@vetlab.ee
*EURL- Euroopa Liidu referentlaboratoorium sigade Aafrika katku alal
