Koos loome uut teadmist

OH4Surveillance

Projekt "Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel” („Setting up a coordinated surveillance system under the One Health approach“, lühendatult OH4Surveillance) on Euroopa Liidu kaasrahastav projekt (grandileping nr 101132473). Projekti rahastatakse programmist EU4Health 2021. Projekti kestus on kolm aastat (2024. aasta jaanuarist-2026. aasta detsembrini), maksumus on 12,4 miljonit eurot, millest Euroopa Liit hüvitab 80%.

Projekti OH4Surveillance üldeesmärk on toetada osalevaid riike prioriteetsete haigustekitajate koordineeritud seiresüsteemi loomisel ja laiendamisel. Projekt hõlmab suutlikkuse suurendamist ja seiretegevust.

Enamik uusi esilekerkivatest inimesi ohustavatest nakkushaigustest on zoonoosid ehk loomadelt inimestele (ning ka vastupidi) üle kanduvad nakkused. Zoonootiliste haiguste teket ja levikut põhjustavad paljud tegurid ning nüüdseks on leitud, et loomade tervis, inimeste tervis ja keskkond on omavahel seotud. Seetõttu on tungiv vajadus zoonootiliste haiguste kiiremaks ja tõhusamaks tõrjeks, mida on võimalik saavutada üleminekuga kitsamalt valdkonnapõhiselt lähenemiselt lähenemisviisile „Üks Tervis“. Esilekerkivate ja taasesilekerkivate zoonootiliste haigustekitajate ühtse terviseseire loomiseks jaoks tuleb rohkem tegeleda loomatervise ja keskkonna seirega. Seda tehakse valdkondade- ning riikidevahelises koostöös.

Projektiks ettevalmistamist koordineeris Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), mis kaasas erinevaid asutusi ja ekspertgruppe ning moodustas EFSA loomatervise ja heaolu riskide hindamise võrgustiku alarühma „Üks Tervis“. Alarühma töös osalevad projektiga seotud liikmesriikide esindajad. Ettevalmistusfaasis määratleti loomade esinevad inimestele ülekanduvad haigustekitajad, mida tuleks seirata, võimalikest järgmistest ohtudest info kogumiseks (varajane hoiatus haigustekitaja esinemisest riigis või leviku olulisest tõusust), ning kaardistati liikmesriikides juba läbiviidavad seired. Iga osalev riik seadis haigustekitajad pingeritta ning koostöös Haiguste Ennetuse ja Tõrje Euroopa Keskusega (ECDC) tehti seda ka üleeuroopaliselt. Valitud kümne prioriteetse haigustekitaja ning tundmatu või esilekerkiva haigustekitaja seireks koostas EFSA seirekaardid.

Projektis osalemiseks on Eesti ühinenud konsortsiumiga, mille koordinaator on Taani Seerumiinstituut (Statens Serum Institut) ning kuhu kuulub 11 riiki. Lisaks Eestile osalevad projektis Belgia, Leedu, Luksemburg, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani.

Projekti koordinaator Eestis on LABRIS ning partnerid on Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Maaülikool ning Terviseamet. On kavas hakata seirama loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q-palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks.

Projekti avakoosolek toimus 27.-28. veebruaril Kopenhaagenis, kus osalesid konsortsiumisse kuuluva 11 riigi 22 asutuse esindajad, lisaks Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti (HaDEA) ja EFSA esindajad.

Projekti kodulehthttps://en.ssi.dk/surveillance-and-preparedness/international-coorporation/oh4surveillance

 

El+OH4

Lisainfo:
Age Kärssin
Riskihindamise osakonna juhtivspetsialist
tel 5648 9526
e-post age.karssin[at]labris.agri.ee